Kus on sinu punane joon?

Edgar Tedresaar / Tallinna Draakoni galerii / 2023

Heliteos: Indrek Asukül

Punased jooned võivad olla stabiilsed, elementaarsed ja tagasihoidlikud. Kuid need võivad olla ka ebastabiilsed ja üleelusuurused. Meie ellu on äkitselt ilmunud need teistlaadsed punased jooned. Need on tugevad jooned. Nad pulbitsevad ja tekitavad kõhedust.
Julgeolekuvaldkonnas tähistavad punased jooned ala, mille sees keegi tahab olla suveräänne, võib-olla isegi teise üle domineerida. Sellised tegutsejad on ratsionaalsed, neil on vaba tahe ning nende tegevuspiirkonnad kattuvad teistega, küll osaliselt, aga siiski paratamatult.
Punaseid jooni poleks vaja, kui poleks teisi ja nende võimalikku tegevust meie läheduses. Ehk tegevuspiirkondade omavaheline kattuvus kirjeldab inimelu sotsiaalset aspekti – meie tegevus ulatub teisteni ja üle teiste piiride. Teame näiteks, kui valus on meile kuuluva asja katkiminek, meie enda, aga eriti teise käes. Kuigi see asi võib olla kujuteldav, on see osa meist.
Teisisõnu, ühe tegevus puudutab otsesemalt või kaudsemalt teisi, nende huve ja tegevusi, nende isiklikku. Kui keegi sekkub teise tegevusse või ületab tema punaseid jooni, peab ta arvestama, et sellele reageeritakse, tõenäoliselt isegi vastutegevusega.
Üleelusuuruste punaste joonte maailm on traumatiseeritud maailm. Siin käitub keegi meiega agressiivselt. Aga tõenäoliselt oleme ka ise sellises maailmas lihtsamalt haavatavad, iga meid õrnaltki puudutav liigutus võib saada eksistentsiaalse tõlgenduse. Toimub võitlus. Siin ilmuvad väliste joonte tagant välja teised, sisemised punased jooned. Ühel hetkel, mil keegi trambib üle teatud sisemise läve, sa murdud. Ehk lisaks sellisele joonele, mille ületamisel hakatakse vastu, leidub ka selline punane joon, kus kellegi tegevus või ülemvõim sinu suhtes ammendab su tahte või ressursid. See sisemine punane joon tähistabki murdumist, alistumist.
Üleelusuuruste punaste joonte maailmas tegeletakse ellujäämisvõitlusega: igaüks võitleb siin püsivalt iseenda elu või huvide eest. Iga eneseavaldus on kellegi teise suhtes jõu näitamine, selles peitub ähvardus. Ühine reeglistik kas puudub või on see napp.

See maailm on kahtluste ja närvilisuse maailm. Siin valitseb jõud.
Võib aga ette kujutada teistsugust maailma, kus tegijad suhtlevad reeglite, mitte jõu alusel. Punased jooned kirjeldavad siin isiklikku ja privaatset, kuid ühtaegu tagasihoidlikku ala. Reeglid on stabiilsete ja vastastikku tunnustatud punaste joonte tähiseks. Sellises maailmas ei ole tõsist hirmu, et keegi sind liialt survestab, paneb paika, sinu üle domineerib. Ja sa ei pea ka ise samaga vastama, end jõuga kehtestama. Siin on suhtluse põhikoodiks reeglid – need ei ole alatasa kõikuva kompromissi tulemus, vaid üksmeele ja koostöö väljendus. Reeglid tähistavad võimalust suhelda teise tegutsejaga kui võrdväärsega. Tagasihoidlike punaste joonte maailmas on tegutsejate kokkupuuteala suur ja sügav, selles enese avaldamine ei kätke ähvardust, siinne suhtlus on mänguline ning pole taandatav jõule.
Ka üleelusuuruste punaste joonte maailmas on reeglid, kuid need on pigem ajutise vaherahu tähised. Tugevate punaste joonte maailmas on reeglid pigem vahendid – nad on instrumendid, mis aitavad oma huvisid rakendada.
Reeglipõhises, tagasihoidlike punaste joonte maailmas on suhtlus seevastu pinnas, millel võrsuvad uued ühised võimalused, siin tekivad ja arenevad üha uued vestlused. Selle maailma aluskood ongi dialoog. Teist ei püüta alistada, vaid temasse suhtutakse samamoodi kui iseendasse. Igale kuulub siin tema loomuomane autonoomia, ei saa olla vaba seda teisele omistamata.
Reeglid väljendavad võrdsust ja samaväärsust. Just seetõttu kannavad reeglid vabadust, nende mõte on luua toimijatele ühine, vabadusepõhine mänguruum.
Loomulikult pole elus olemas idealiseeritud maailmu. Kuid oluline on see, kas põhitooni annab üks või teine.

Kas jõud või vabadus?

𝘐𝘭𝘭𝘪𝘮𝘢𝘳 𝘗𝘭𝘰𝘰𝘮

See kavand valiti Tallinna Kommunaalameti korraldatud supergraafiliste seinamaalingute konkursil esimese koha vääriliseks.

Fotod: Roman-Sten Tõnissoo